Maaliline bussindus

Konverentsil olid näitamiseks üles seatud mõned bussindusega seotud maalid.

Ilmar Kruusamäe1982 aastal valminud "Ülikooli tänav" õlimaali autoriks on Tartu kunstnik Ilmar Kruusamäe. Maalil on kujutatud bussi esiklaasil peegelduvat Tartut. Kruusamäe, keda peetakse Eesti kunstiajaloos hüperrealismi klassikuks ja vahel ka lausa rajajaks, on maalil fanaatilise täpsusega kujutanud nii bussi kui ka Ülikooli tänava üksikasju. Maalil on Ikarus numbriga 977 ja see oli jäädvustamise hetkel, 1981. aasta suvel Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Debreceni rühma liiklusvahendiks Budapesti sõiduks. Esiaknast aga paistavad Tartu Ülikooli peahoone vastas asuvad majad. Maali aluseks on Kruusamäe kasutatud fotot: "Kasutasin jah fotot. Ise pildistasin, Smenaga... Aga foto- või hüperrealismist ei teadnud ma tollal midagi." (Sirp, 2003). Maalis kunstnik siis teadlikult hüperrealistlikus stiilis või mitte, kuid igal juhul on kõigil meil, kes me hoolime bussiajaloo hoidmisest ja säilitamisest, põhjust selle maali üle rõõmustada. Nii detailiderohke ja väljendusrikas maal, kus kesksel kohal on buss ja bussi aknast avanev maailm, on lausa uskumatuna tunduv leid.

1952. aastast pärit, kõigest 15 x 21 cm suuruse akvarelli autoriks on 1914 - 1992 aastal elanud Oskar Raunam, kes on tuntud maalija ja Oskar Raunamkauaaegne Kunstiinstituudi õppejõud. Ta maalis erinevates žanrites realistlikus laadis ja on näiteks 1937. aastal võitnud Pariisi maailmanäituse Balti riikide paviljoni pannoomaalide grand prix'i. Bussiajaloo hindajate jaoks on aga kõige väärtuslikum tema teos "Viru väljak Tallinnas", mis kujutab sisuliselt sõjajärgset Tallinna bussijaama. Meenutuseks, et esimene bussijaam loodi juba 1922. aastal, kui nii linna - kui ka maaliinide bussid saadeti teele Vene turult, mida rahva seas kutsuti ka Täituruks ning hiljem Viru väljakuks. 1940. aastal jätkus busside väljumine samast kohast, kuid nüüd kandis väljak Stalini nime. Alles 1959. aasta alguses kolis bussijaam oma tänasesse asukohta. Nii et akvarellil kujutatud bussijaam Viru väljakul on lisaks kunstile tähtis ka ajaloo seisukohalt. Bussid, mida maalil on kujutatud on tõenäoliselt ZIS 155. Tol ajal olid need bussid massiliselt kasutusel nii linna- kui ka linnalähiliinidel. Nõukogude Liidu Stalini nimeline tehas kasutas busside tootmisel veokitelt pärit tehnikat, mille püstklappidega kuuesilindriline ridamootor kasutas bensiini. See sai sellele bussitüübile ka saatuslikuks.

Nigul EspeVeel ühe ajaloolisi busse kujutava teose autoriks on Nigul Espe - 1907 - 1970 elanud ja peamiselt Tartus töötanud pallaslane. Tema õlimaal "Tartu vaade" aastast 1960 kujutab tollast Tartu busside väljumiskohta. Jaamahoonet maalil ei ole, kuigi ühekordne, ootesaali ja puhvetiga bussijaam oli siis juba olemas. Maalil kujutatud ehitustööd ei ole ilmselt bussindusega seotud, sest paari aasta eest lammutatud tänapäevane bussijaama hoone valmis alles 1970-ndatel aastatel. Küll aga on maalil kujutatud väga värvirikkalt ja meeleolukalt tolleaegseid busse. Ilmselt on nendeks Ikarus 55, LAZ 695, TA 6 ja paremal serval võib olla ka KAVZ. Kõige erilisem nendest on vähemalt eestlaste jaoks ENSV Autotranspordi ja Maanteede Ministeeriumi Tartu Autoremonditehases 1957 - 1961 toodetud buss TA 6. Tegemist oli puitsõrestikuga vagunkerega linnadevahelise autobussiga, kus oli 25 isekohta ning kohad bussijuhile ja konduktorile.

Uuemast ajast võib esile tuua Martin Saare teose "Bussijaamas enne ärasõitu" aastast 2009. Tegemist on massiivse õlimaaliga, kus on kujutatudMartin Saar 1980-ndate aastate tüüpilist maakonnaliini bussi - Ikarust. Kunstnikku, kes on sündinud Moskva Olümpiamängudega samal aastal (1980), on selle ajastu temaatika tihti inspireerinud. Ta ise on öelnud, et 80-ndatest on möödunud kriitiliselt pikk aeg, et ajastule iseloomulikke esemetele, seikadele ja olukordadele kerge muide ja isegi väikse nostalgiaga hinges tagasi vaadata. Aga kui maalil kujutatud bussist rääkida, siis tõenäoliselt on see Ikarus 255, kui võtta aluseks eeldus, et kunstnik on bussi realistlikult kujutanud, siis saab välistamise meetodil jätta kõrvale teised Ikaruse mudelid. Näiteks kaugliinidel kasutatud Ikarus 250 asusid tagaosas iseloomulikud külmik ja riideruum, mis piirasid vaadet läbi tagaakna. Maalil neid aga näha ei ole. Samas näitavad maalil kujutatud neli esituld, et buss on arvatavasti valmistatud ajavahemikus 1979 - 1980, sest eelnevalt olid levinud kahetulelised bussid. Hilisematel versioonidel (Ikarus 256) olid aga plastikust stanged ja uksed avanesid õhuga küljele libisedes.

Ado VabbeEesti avangardistlik maalikunstnik, graafik ja pedagoog, kunstiühingu Pallas asutaja ja Eesti Kunstnike Liidu liige Ado Vabbe huvitava kompositsiooniga õlimaal "Punane vagun" valmis 1940. aastate II poolel või 1950. aastate algul. Kunstnik, kes elas aastatel 1892 - 1961, käsitluslaad kõneleb sõjajärgsete aastate kasuks. Teosel oleva rongivaguni maalimist võis innustada isiklik kogemus, näiteks Tartu Kunstiinstituudi professorite ja üliõpilaste reis Leningradi 1940. aastate lõpul.

1968. aastal Ukrainas sündinud kunstniku Dmitri Dobrovolski poolt 2011 aastal maalitud Ungaris toodetud ja Eestis ringisõitnud Ikarus Dmitri DobrovolskiLuxi kujutaval õlimaalil "Ikarus Hugo" on Mootor Grupile kuuluv ja täiuslikult restaureeritud Ikarus Lux aastast 1972 Võru kesklinnas Katariina kiriku taustal. Ta on kordumatu tehnika ja oma stiili looja. Kunstnik kasutab õlitehnikat värvilisel foonil. Kunstnik on välja töötanud kontrastvärvide tehnika, luues maalilisi mosaiike, mis lubavad jäädvustada tuhandeid erinevaid värvivarjundeid saavutades imepäraseid värvikooskõlasid. Tema teoste sisu on värv kui tunne. Dobrovolski on sündinud ”värvist” ja teda ümber teha on võimatu. ”Minu jaoks on kogu maalikunsti mõte – värv. Ainus eesmärk on värv, mis toob esile positiivsed emotsioonid, tõstab meeleolu, et inimesed usuksid – elu on ilus...”Karl Hefftler

Tallinnast pärinev maalija-akvarellist Karl Hefftler (1853 - 1918) õppis Peterburi Kustide Akadeemias arhitektuuri, tema teoseid esitleti Vene Akvarellistide Ühingu näitustel, mille liige ta oli alates aastast 1898 aastat. Antud akvarell „Raudteejaamas“ on maalitud 19. sajandi lõpukümnendil, meisterlikult maalitud töö on väga huvitav motiivi poolest.

Henn RoodeOlemuselt intellektuaal ja loomult tõeotsija, tiirles Henn Roode (1924 - 1974) kunstifilosoofia kõrgemate kategooriate - tõe ja absoluudi - ümber. Õlimaali „Tartu maantee“ valmimise aastaks on 1963, teosel on kujutletud vaadet Tartu maanteele Oleviste suunas. Maalitud on Lasnamäe poolt kunstniku ekspressiivsel, eelanalüütilisel perioodil, mis järgnes ERKI lõpetamisele 1959. aastal. Nagu nooremaid kunstnikke tol perioodil, puudutas Roodet karm stiil. Oma linnavaadetes püüdis ta vältida suveniirlikkust, mitte ilutseda, mitte näidata paraadlikku kesklinna, vaid unarusse jäetud aguleid ja äärealasid. Maali teeb eriliseks see, et maali vasakul pool paikneb tänane Tallinna Bussijaam kui üks oluline osa kaasaegsest linnaruumist. Henn Roode mitmed teosed on eksponeeritud KUMU püsiekspositsioonis.Karl Burman juunior

Kunstnik Karl Burman juunior (1914 - 2001) on läbi aastakümnete tuntud kui üks Eesti tuntumaid akvarelliste, kuid ta on viljelenud mõnel määral ka õlimaali. Ta oli valitud Eesti Akvarellistide Ühingu auliikmeks. Tema maastikud ning peamiselt Tallinna ja Narva natuurilähedased detailitäpsed linnavaated on leidnud tee paljudesse erakogudesse kodu- ja välismaal. Loomingu paremikust 1940. – 1960. aastaist on näiteid Eesti muuseumides, sel ajal, 1950-ndate alguses, valmis ka õlimaal „Sild Peeter TanskaPirital“. Pirita vaade punase bussiga paelub suvise valgusküllasusega ja annab tajutavalt edasi ajastu hõngu.

Ehitusettevõtja Peeter Tanska (1893 - 1971) õppis Omski tehnika- ja Tallinna raudteekoolis. 1924. aastal astus Tallinna Tehnikumi, mille ehitustehnika haru ta lõpetas 1932. Akvarelltehnikas lõputöö projektiks oli "Raudsild üle Vigala II jõe", mis visandati 1930 aastal. Tema juhendajaks oli professor Ottomar Madisson, tunnustatud spetsialist just monoliitsete raudbetooni alal. Tanska asus 1920. aastatel elama Nõmmele Tallinnas. Lisaks Rahumäe viaduktile ehitati tema juhtimisel 1930. aastal ka Nõmme uus jaamahoone.