Meediakajastus

Tallinnas toimunud rahvusvaheline transpordikonverents tõi kohale kaheksa riigi ettevõtjad

13. mail KUMUs toimunud ühistranspordikonverentsil “Ühine transport vajaduspõhisest nauditavaks” arutlesid kaheksa riigi spetsialistid, kas ühsitransport on pigem sotsiaal- või äriteenus. Põhiliseks konverentsil kõlanud küsimuseks oli riigipoolse dotatsiooni ning eraomandil baseeruva bussitranspordi vastandumine ning tulevik.

Konverentsi avanud riigikogu liige Kaja Kallas keskendus avakõnes ka Tallinna tasuta ühistranspordi küsimusele. „ Tasuta ühistransport on väga huvitav eksperiment, kuid kas inimesed tõesti loobuvad autosid kasutamast, praegu numbrid seda veel ei näita,” rääkis ta. Kallas tutvustas ka riigikogus arutlusel olevat ühistranspordiseadust, millega kaotataks juba riigi poolt doteeritud liinidelt täiendavad soodustused. „Muudatuse puhul on oluline, et soodustused jälgiks avalikku huvi ja nõudlust. Suuremaid soodustusi lihtsalt lähtuvalt sellest, et inimesed kusagil regioonis elavad, ei saa anda,” arvas Kallas. „ See oleks õigustatud, kui neid elanikke on tarvis kuidagi järele aidata, näiteks saartel elavad inimesed, kes peavad merest üle saama. Kas aga Tallinna elanikel on siis selline puudujääk,” küsis Kallas.

Bussi asemel taksoteenus

Lauri Lugna, Maanteeameti peadirektori asetäitja ühistranspordi alal, sõnas samuti, et dotatsioone suurendada ei ole kindlasti võimalik, ent hinnatõus on tulevikus rohkemgi kui tõenäoline. „On ju väga väikese nõudlusega liine, mis on nende tulevik? See on nõudluspärane tellimine või ka taksoteenus, mis ei ole mujal maailmas võõras,” tutvustas Lugna uut võimalust, mida ka maanteeamet kaalunud on: pakkuda klassikalise liinibussi kõrval/asemel ka taksoteenust.

Rootsi ühe suurima bussiettevõtte Karlstadbussi ärijuht Robert Sahlberg rõhutas, et ühistranspordi tarbimine peab olema inimeste jaoks lihtne ja lõbus. „Mingis mõttes on need sotsiaalsed barjäärid, mille inimesed peavad ületama, et autost bussi kolida, sest me näeme ju kuulsusi enda uhketes autodes, mitte bussijaamas külmetamas,“ rääkis ta. Karlstadbussil on selle barjääri ületamine Sahlbergi sõnul aga õnnestunud, sest viimase viie aastaga on ühistranspordi kasutajate hulk suurenenud rohkem kui 65 protsenti.

Eestlastele meeldib autos perega olla

Sahlbergi ärimudeli ning ühistranspordi inimeste jaoks lõbusamaks muutumise toetuseks esitleti ka Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite poolt läbi viidud uuringut, millele vastas üle 1200 eestimaalast. Uuringust selgus, et üldiselt Eesti inimene jalgsi ei käi. Natuke üle kolmandiku vastanuist kasutab ühissõidukit, samas eelistab igapäevasõitudel autot 38% vastanuist. 42% meist on tõelised autoinimesed, sõites enamasti autos üksi-kaksi. 69% eestimaalastest on kirglikud autosõitjad: neile lihtsalt meeldib autot juhtida, boonusena nimetavad nad võimalust samaaegselt suhelda pereliikmetega.

Konverents keskendus bussitranspordile nii Eestis kui ka välismaal. Konverentsil osales transpordiettevõtjaid nii Eestist, Lätist, Leedust, Venemaalt, Soomest, Rootsist, Norrast kui ka Hispaaniast. Peamiseks eesmärgiks oli aruteluga jõuda ühistranspordi sotsiaalsest kuvandist ühise ning nauditava transporditeenuseni, kus kõik elanikud panustavad läbi ühise transpordi kasutamise liikuvuse arendamisse ja selle finantseerimisse.