Konverentsi kava

10:30 registreerimine ja hommikukohv

I paneel – klient (1.25 min)

11.00 - 11.10 Konverentsi avamine ja tervitussõnad
Riigikogu liige, majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas
• nauditav ühine transport kui väljakutse
• ettevõtlus kui ühise transpordi kandev jõud
• riigi ja ettevõtjate koostöö transporditeenuse loomisel

11.10 - 11.35 Riik ühistranspordi tellija ja kliendina ning turundaja/müüjana
Maanteeameti peadirektori asetäitja ühistranspordi alal Lauri Lugna
• riik kui teenuse arendaja -  integreeritud võrgustik, ühenduslülid, kvaliteedijuhtimine, turundus
• hangetelt saadava transporditeenuse perspektiiv
• ettevõtluse võimalused ja jätkusuutlikkus ühises transpordis

11.35 - 12.00 Tartu Linnavalitsuse kogemus tellija ja kliendina. Tasuta ühistransport?
Tartu linnapea Urmas Klaas
• tellija visioonist eduka hankeni
• kas odavam on alati odav?
• koostöö parima tulemuse nimel
• ühise transpordi emotsionaalne mõõde

12.00 - 12.25 TKTK uuringu esmaesitlus – ühise transpordi kasutajate hinnangud ja ootused
Tallinna Tehnikakõrgkooli transporditeaduskonna autonduse õppetooli hoidja Sven Andresen
uuringu lühikokkuvõte

12.25 - 13.30 lõunapaus

II paneel – raha (1.30 min)

13.30 - 14.05 Reisijate rahulolu ja äri laiendamine Rootsi bussiettevõtete näitel
Karlstadsbuss ärijuht Robert Sahlberg
• kuidas kasutada turundust ja tänapäevaseid tehnoloogiaid nagu infotainment’i ja mobiilset internetti ühise transpordi mugavamaks ja lõbusamaks muutmisel.
• Karlstad – linn, kus alates 2005. aastast on ühise transpordi kasutajate arv suurenenud 60% võrra – plaan enne 2020. aastat ühise transpordi kasutajate arvu kahekordistada.

14.05 - 14.40 Paneeldiskussioon – doteeritav vs kommertsalustel ühine transport?
Lux Express juhatuse esimees Hannes Saarpuu vs SEBE juhatuse esimees Kuldar Väärsi
• erinevused ärimudelites
• kas kilomeetrite ost tagab kvaliteetse teenuse?
• kuidas saavutada ettevõtluse ja dotatsiooni parimat sünergiat?
• nauditavus doteeritavas ja kommertsalustel transpordis

14.40 - 15.00 Kes maksab tulevikus?
Majandusanalüütik Peeter Tammistu
• Ühine transport: ühiskonna turvavõrk või arengut vedav majandusvaldkond.
          Maksjad:  kasutajad ja mittekasutajad (netomaksjad)
          Ühise raha kontseptsioon
• EL transpordi Valge raamatu läbiv põhimõte - saastaja maksab. Kas ka kasutaja maksab?
• Tuleviku mudeli valik. Mäng stsenaariumitega.

15.00 - 15.20 kohvipaus

III paneel – tulevik (1.10 min)

15.20 - 15.40 Tartu Bussijaam kui nauditav keskkond
Estiko kontserni juhataja Ain Tammvere
• bussijaam kui osa linnaruumist
• stardiplatvorm reisimiseks
• nauditav keskkond ja kaasaegsed tehnoloogiad
• kaunis ja säästlik

15.40 - 16.00 Bussid ja ühine transport tulevikus
IRIZARi eksportturu juhataja Gotzon Gomez Sarasola
• Kliendid soovivad alati parimat kvaliteeti parima võimaliku hinna eest. On ka kliente, kes on kõrgematasemelise teenuse eest valmis rohkem maksma.
• Neile teenusepakkujatele, kes soovivad pakkuda midagi erinevat, on parimaks lahenduseks eriomadustega atraktiivsed sõidukid. Loomulikult on parim kvaliteet ja usaldusväärsus, järelhooldus ning madalaim kütusekulu (aerodünaamika ja madal kaal) standardiks. Seda tüüpi emotsionaalseid sõidukeid pakub IRIZAR.

16.00 - 16.20 Reisijate perspektiiv 10 aasta pärast
Scania asepresident Klas Dahlberg
• kuidas tulla toime väljakutsega olla jätkusuutlik
• kuidas teha rohkem koostööd kliendiga pidades silmas nende vajadus ja ootusi
• Juhtlause „liigutades inimesi, muutes arvamusi"

16.20 - 16.30 Kokkuvõte ja küsimused
Postimehe vanemtoimetaja, Tartu Ülikooli ajakirjandusõppejõud Priit Pullerits

 

Konverentsi kesksed seisukohad:

• Eesmärk on jõuda ühistranspordi sotsiaalsest kuvandist ühise ning nauditava transporditeenuseni, kus kõik elanikud panustavad läbi ühise transpordi kasutamise liikuvuse arendamisse ja finantseerimisse.

• Nauditava ühise transpordiga tunnevad inimesed emotsionaalset sidet, see haakub elanikkonna igapäevase elurütmiga, on kaasaegne ning võimaldab sõidule kuluvat aega efektiivselt kasutada.

• Nauditav ja ajaefektiivne ühine transport asendab riigieelarves kulu piletituluga reisijalt.

• Hangete võitmine odava veokilomeetri alusel viib pikemas perspektiivis hõreda bussiliikluse ning kalli transporditeenuseni.

• Kitsas sektoris teenust pakkuva reisirongi poliitiline eelistamine ning doteerimine viib kommertstulul baseeruva bussiliikluse liinivõrgu taandarenguni.

• Pikemas perspektiivis on ühine transport jätkusuutlik valdavalt piletitulul baseeruvana, muud ideoloogiad sobivad vaid kiire kasvu ning suure riigieelarve ülejäägiga majandusmudelisse.

• Nauditava ühise transpordi alustalaks on vajaduspõhiselt muutuv liinivõrk, mille kujundamisel kannavad keskset rolli riigi pikaajaline visioon, ametnike reguleerimisvõime ja ettevõtjate motivatsioon arendada transpordiühendusi.

• Ühise transpordi populariseerimiseks peab riik märgatavalt rohkem panustama nauditavasse stardiplatvormi: peatustesse, ootekodadesse, bussijaamadesse ning integreeritud info- ja piletimüügisüsteemidesse.

• Lähituleviku suurim risk on töökäte puudus. Nõukogude ajal väljaõppe saanud professionaalsed bussijuhid jäävad viie-kuue aasta jooksul pensionile ning neile asenduse leidmine on keeruline.